N
Saab päästa lehe kaudu
Taimed omastavad lämmastikku lehe kaudu üsna tõhusalt. Lämmastikupuuduse korral võib lehe kaudu anda 10–20 kg lämmastikku.
Teadus
Taimele on oluline mitte ainult kogus, vaid ka aeg
Nisu toitumises ei ole oluline ainult see, kas mullas on vajalikke toitaineid. Oluline on ka see, millal taim need saab. Igal toitainel on oma ülesanne ja selle puudus eri kasvufaasides võib mõjutada eri saagikomponente: lehepinda, juurestikku, produktiivsete võrsete arvu, pea moodustumist või terade kinnitumist.
Kuidas meie uuring käis
Iga nisutaim kasvas eraldi anumas lahuses, millest puudus üks toitaine. Nii saab täpselt näha, mis taimega juhtub, kui puudu on just sellest toitainest – ja kui kaua ta suudab oodata.
Puudus ei ole alati kohe nähtav
Taime füsioloogia võib muutuda juba enne selgete sümptomite ilmumist ning sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada erinevad toitained või muud stressid. Seepärast aitab vaatlus probleemi kahtlustada, kuid usaldusväärseks diagnoosiks on sageli vaja taime- ja mullaanalüüse (de Bang et al., 2021; Lilay et al., 2024).
Meie avaldatud kontrollitud hüdropoonikauuringus uuriti nisu üksikute makrotoitainete puudusel erineva aja jooksul. Lämmastiku-, fosfori- ja kaltsiumipuudus pärssisid biomassi kogunemist kõige rohkem. Lühema puuduse mõju sõltus toitainest, pikaajaline puudus jättis aga mõnele näitajale selge, hiljem mitte taastunud jälje. See näitab, miks väetamisotsustes on oluline mitte ainult norm, vaid ka puuduse kestus ja taime arengufaas (Petrauskas et al., 2026).
See ei tähenda, et iga puudusepäev vähendaks saaki kõigis tingimustes ühepalju. Mõju sõltub toitainest, puuduse tugevusest, kasvufaasist, sordist, mullast ja ilmast. Kuid pikaajaline puudus suurendab riski, et osa kaotatud kasvust või saagipotentsiaalist ei õnnestu enam taastada.
Miks väärivad BBCH 30–37 faasid tähelepanu?
Meie uuringus kasvatati suvinisu hüdropoonikatingimustes. Ühe makrotoitaine puudus algas faasis BBCH 23 ja kestis 21, 28 või 35 päeva; need perioodid vastasid ligikaudu faasidele BBCH 30, 32 ja 37. Mõju sõltus toitainest ja kestusest: näiteks 28-päevane kaaliumipuudus vähendas produktiivsete võrsete arvu, lämmastiku-, fosfori- või kaltsiumipuuduse pikenedes aga biomassikaod suurenesid.
Oluline: neid päevade arve ei tohi otse mullale üle kanda. Mullas areneb puudus 3–5 korda kiiremini. Mullas puutuvad taimed sageli kokku ka veepuudusega, hüdropoonikas aga, kus vett jätkub, võib taim kauem kaitseseisundis püsida – ta on kannatlikum.
BBCH 23
Võrsumine. Puuduse algus (0 p)
BBCH 30
21 päeva pärast
BBCH 31
Esimene sõlm – orientiir
BBCH 32
28 päeva pärast
BBCH 37
35 päeva pärast
BBCH 30–37 – hoiatusperiood kontrollitud uuringus
BBCH 31 – esimese sõlme faas. See on oluline orientiir, sest taim läheb üle kõrsumisse, mil moodustuvad tulevase saagi struktuurielemendid. Meie andmed lubavad pidada BBCH 30–37 faase praktiliselt oluliseks hoiatusperioodiks, kuid mitte universaalseks piiriks igale põllule ja igale toitainele. Uuring tehti kontrollitud keskkonnas, seega võib puuduse kulg põllutingimustes erineda.
Mida see väetamiskavale tähendab?
Kui kahtlustate toitainepuudust, tasub seda kontrollida ja hinnata võimalikult vara, mitte oodata, kuni sümptomid muutuvad selgeks. BBCH 31 võib olla orientiir, milleni on eriti oluline kontrollida, kas taim saab vajalikke toitaineid. Hiljem antud toitaine võib parandada taime edasist seisundit, kuid ei taasta tingimata juba kaotatud võrseid, kahjustatud kasvukuhikuid ega moodustumata jäänud teraalgmeid.
Põllukogemusest
Põllul jookseb aeg mitu korda kiiremini
Hüdropoonikas on taimel alati vett, seetõttu areneb toitainenälg aeglaselt. Mullas tekib meie agronoomide tähelepanekute järgi sarnane nälg 5–10 päevaga, põua ajal aga vaid 1–3 päevaga. Kolm nädalat nälga hüdropoonikas võib põllul vastata nädalale, põuaperioodil aga vaid mõnele päevale.
Hüdropoonika (kontrollitud uuring)~28 p
Muld (põllukogemus)5–10 p
Põud (põllukogemus)1–3 p
Seepärast võib põllul juba mõnepäevane viivitus olla liiga hilja: taim käivitab teised protsessid ja võib siis vajada juba teisi aineid. Puudust tuleb mõõta, mitte oodata, kuni see nähtavaks muutub.
Miks silm puudust ei näe?
Inimsilm näeb värve vaid kolme tüüpi kolvikestega, mis on kõige tundlikumad sinise (~440 nm), rohelise (~545 nm) ja kollakaspunase (~565 nm) valguse suhtes, ning taandab kogu valguse kolmeks signaaliks (Webvision). Lähiinfrapunast valgust ei näe see üldse. Taim aga neelab ja peegeldab väga palju eri lainepikkusi ning puudusest tingitud muutused ilmnevad tema peegeldusspektris varem kui nähtavad sümptomid (Petrauskas et al., 2026).
Seepärast võib nn „varjatud nälg” vähendada saaki 10–35% ilma nähtavate sümptomiteta ning alla 20% kasvuerinevusi on silmaga raske märgata (GRDC, 2010). Vaatate põldu – see näeb suurepärane välja, ootate head saaki, kuid tegelikult võiks see olla suurem.
Põllu kestused on toodud UAB „Žemdirbių konsultacijos” agronoomide tähelepanekute põhjal; need ei ole hüdropoonikauuringu tulemus.
Praktiku järeldused
Mida teha, kui SmartAgrometer näitab puudust
Iga puudust ei tasu päästa ühtmoodi. Mõnikord on kõige õigem otsus mitte enam põldu investeerida ja anda need väetised teisele, paremale põllule. Allpool on praktiseeriva agronoomi järeldused meie uuringutest ja tööst põldudel.
P
Päästa ainult varakult
Lehe kaudu saab tõhusalt anda vaid mõne kilogrammi fosforit. Suurim fosforivajadus on enne võrsumise lõppu ja tükk aega enne õitsemist. Nii järsku ja suurt vajadust rahuldab ainult muld, mille fosforisisaldus on klassis C või kõrgem.
Varajastes faasides tasub veel proovida lehe kaudu päästa. Kui puudus ilmneb kõrsumise lõpus või hiljem, ei tasu enam lämmastikväetisesse investeerida: taim ootab fosforit, hakkab külgvõrseid hülgama, tihedus langeb ja hõredas külvis kõrvetab päike taimed ära.
Signaal küsida: kas sellesse põldu tasub tõesti veel investeerida?
Ca
Signaal mitte enam investeerida
Kaltsiumipuudus on halvim juhtum. Kui see ilmneb, langeb tihedus aja jooksul ja mida kauem puudus kestab, seda kiiremini.
Kui kaltsiumi- (ka fosfori- või lämmastiku-) puudus ilmneb hilja, õitsemise ajal, ei kasutata ära kõiki teradele valmistatud kohti ning terad ei kogu tärklist ja valku – need jäävad kokkutõmbunuks ja kergeks.
Mida varem kaltsiumipuudus ilmneb, seda rohkem on põhjust anda need väetised suurema normiga teisele, heale põllule.
Taim kohaneb, kuid kaltsium on erijuhtum
Meie varasemad ja uusimad uuringud näitavad, et nisu kohaneb enamiku makro- ja mikrotoitainete puudusega üsna hästi. Kaltsium on erijuhtum. Tekkinud puudus ei ole taimele hävitav – see on kohanemuslik ega tekita kaost.
Taimes töötab omamoodi „postisüsteem”, mis teatab kiiresti eelseisvatest muutustest. Puuduva toitaine ülesandest olenevalt lülitub järk-järgult sisse kaitsemehhanism.
0
Signaal
„Postisüsteem” teatab puudusest juba enne nähtavaid sümptomeid.
1
Sisemised varud ja ootamine
Taim kasutab sisemisi varusid, näiteks võtab lämmastikku klorofüllist. Mõned protsessid peatuvad. Kaaliumipuuduse korral hakkavad juurtesse kogunema P, Ca, Mg, B, Cu, Fe, Mn, Mo ja Zn: kaalium on kõigi nende ainete kandja, seega on „rekka” puudu ning taim ootab ja kogub.
2
Tugevad füsioloogilised muutused
Kui puudus venib, läheb taim üle teise kaitseetappi.
Ca
Erijuhtum – kaltsium
Kaltsium hoiab koos rakuseinu ja membraane, toetab kasvukuhikuid ja aitab rakkudel „omavahel suhelda”. Taimed oskavad kaltsiumi omastada ja selle pealevoolu reguleerida. Kuid kui kaltsiumist on kaua puudus, kahjustub kasv nii, et hiljem antud kaltsium ei paranda enam kõike.
Hüdropoonikas saime uurida ainult kaltsiumipuudust. Mullas on see võimatu, sest kaltsiumita mulda ei ole – seepärast on ka kaltsiumi kohta vähe publikatsioone. Meie uuringus pärssis pikem kaltsiumipuudus kasvu tugevalt ning pärast täieliku toitumise taastamist taastusid taimed vähe: osa kasvu- ja saaginäitajaid ei taastunudki. Võib-olla seetõttu, et evolutsiooni käigus puutusid taimed kaltsiumipuudusega vaevu kokku ega õppinud sellega kohanema.
Järeldus on lihtne: kaltsiumipuudust tuleb märgata ja lahendada õigel ajal. See on kontrollitud uuringu tulemus, seega võib see eri sortidel ja põldudel avalduda teisiti (Petrauskas et al., 2026).
Kaltsium ei ole ainult lupjamismaterjal. Kaltsium on mullas liikuv, seetõttu on selle puudus taimes võimalik ka mittehappelisel põllul.
Ernestas Petrauskase, praktiseeriva agronoomi ja VMU doktorandi järeldused UAB „Žemdirbių konsultacijos” uuringutest ja tööst põldudel. Teaduslik alus: Petrauskas et al., 2026, Plants 15(7), 1094.
Katse fotod
12 puudust. Kas eristaksite neid silmaga?
Sama talinisu katse: igal taimel puudus üks toiteelement. Mõned erinevused on selged, kuid enamikku on palja silmaga peaaegu võimatu näha – eriti põllul, kus kõik taimed näevad sarnased välja. SmartAgrometer näitab puudust numbrites.
Hüdropoonikakatse VMU Põllumajandusakadeemia kasvuhoones, detsember 2025
Kõik toitainete kohta ↓
12 toitainet
Mida iga toitaine nisu jaoks teeb, kuidas selle puudus võib välja näha, millal see on kõige ohtlikum ja kas seda saab hiljem parandada.
Oluline: sümptomid on suunavad. Neid võivad muuta sort, kasvutingimused, mitme toitaine koosmõju ja muud stressid. Kaartidel toodud „kõige ohtlikum aeg” võtab kokku toitaine ülesande ja nisu arengufaasid; teadus ei ole kõigi mikrotoitainete jaoks määranud ühtviisi täpset puuduse kestuse piiri põllul.
Lehtväetamine: kui palju jõuab tegelikult taime
Makrotoitained
N, P, K, Ca, Mg, S – vaja kümneid ja sadu kg/ha
Lehe kaudu saab anda kõiki, kuid tõhusalt jõuavad taime erinevad ja suhteliselt väikesed kogused. Seepärast saab makrotoitaineid lehe kaudu täiendada või puudust päästa, aga põhi tuleb anda mulda.
Mikrotoitained
Fe, Mn, Cu, Zn, Mo, B – vaja gramme või sadu gramme/ha
Nende vajaduse saab peaaegu täielikult rahuldada lehe kaudu ning probleemid nendega saab tavaliselt lõpuni lahendada. Seda tuleb lihtsalt teha õigesti ja õigel ajal.
Mõned toitained ilmuvad lehte juba mõne tunniga, kuid lehte jõudmine ja teistesse organitesse liikumine on kaks eri asja. Ühte kõigile sobivat tõhususe protsenti ei ole: kõik sõltub toitainest, väetise vormist, taime faasist ja ilmast. Just seetõttu on oluline täpselt teada, mis puudu on.
Teaduskirjanduses rõhutatakse: suurtes kogustes vajalikke toitaineid on kõige tõhusam anda mulda ning lehtväetamine on ökonoomne ja tõhus viis seda täiendada – kuid edu eelduseks on puuduse õige diagnoos (Fageria et al., 2009). Just selleks ongi SmartAgrometer. Igal kaardil leiate uuringu selle toitaine lehtväetamise kohta.
Kui palju maksab puudus teie talus?
Sisestage oma numbrid. Igal kaardil arvutatakse uuringutes leitud saagierinevus ümber eurodeks (saak × protsent × hind). Nii palju kaotate, kui toitainest on puudus ja te seda ei näe, ning nii palju võite teenida, kui mõõdate ja väetate sellega, mis puudu on. Võrdluseks: SmartAgrometeri esimene aasta maksab 2200 €.
Numbrid on konkreetsete katsete tulemused, mitte garantii igale põllule: kus toitainet jätkub, lisasaaki ei ole. Leedu viieaastases suvinisu katses ei suurendanud mikrotoitained ja lämmastik lehe kaudu saaki igal aastal (Žemdirbystė-Agriculture). Seepärast tasub väetada ainult sellega, mis tõesti puudu on – ja selleks tuleb mõõta.
N
Lämmastik
Makrotoitaine · uuritud meie katses
Mida teeb
Lämmastik on valkude, klorofülli ja ensüümide alus. Sellest sõltuvad lehepind, võrsete ja terade arv ning valgusisaldus. Lämmastikupuudusel langeb fotosüntees ja taim kogub vähem biomassi.
Kuidas puudus võib välja näha
Taim kasvab aeglasemalt, lehed on helerohelised või kolletuvad. Esmalt kolletuvad vanemad lehed – taim „kolib” lämmastiku noorematesse. Võrseid ja päid on vähem, terad on väiksemad.
Millal eriti ohtlik
Puudus võrsumise ajal vähendab produktiivsete võrsete arvu, kõrsumise ja pea moodustumise ajal – terade arvu peas. Hiline puudus vähendab tera massi ja valku, kuid ei taasta enam varem moodustumata jäänud võrseid ja terasid.
Kui palju võib puudus maksta
39–50 %
Leedule lähimad katsed
Leedu ja Läti nisukatsed ilma lämmastikuta
Leedu ja Läti nisukatsed ilma lämmastikuta
36 %
Keskmine 8 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 80%
Tugev, kinnitatud puudus
väetamata nisu Saksamaal: 2 t/ha 11 t/ha asemel
väetamata nisu Saksamaal: 2 t/ha 11 t/ha asemel
Lämmastik mõjutab saaki kõige rohkem. Leedu ja Läti katsetes ilma lämmastikuta oli nisusaak 39–50% väiksem ning Lõuna-Saksamaal andis väetamata nisu vaid 2,0–2,3 t/ha 10,7–11,4 t/ha asemel. Leedu odramudelis maksis ainuüksi lämmastikustress kuni 54% saagist. Pärast liblikõielisi või mitmeaastaseid kõrrelisi võib erinevus olla vaid 7–9%.
€ Teie talus: umbes 504 €/ha · umbes 504 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 1120 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Lämmastikupuudusega põldudel leiti lipulehes 1,4–2,0% N kuivaines.
Kas saab hiljem parandada?
Lisatud lämmastik aitab seni, kuni taim veel aktiivselt kasvab, kuid ei taasta juba kaotatud produktiivseid võrseid ega hukkunud õisikuid. Meie uuringus mõjutas varajane lämmastikupuudus kasvu tugevalt ja hilisem lisamine ei kõrvaldanud alati selle tagajärgi.
Lehtväetamine
Nisu omastab lämmastikku mitte ainult juurte, vaid ka lehtede kaudu. Karbamiid tungib läbi kutiikula lehte, seal see lagundatakse ja muudetakse aminohapeteks. Muutused lehes on näha juba 3 tunni pärast, kõige rohkem lämmastikku on lehes umbes 12 tunni pärast ning mõne tunniga liigub see kõrde ja pähe. Kuid teradesse jõuab vaid 4,5–26,7% pritsitud lämmastikust. Praktikas saab lehe kaudu anda 10–20 kg N/ha. 51 põllukatse metaanalüüs: hiline lehe kaudu antud lämmastik suurendab saaki keskmiselt 4% ja valgusisaldust 6%. Liiga kanged lahused võivad saaki vähendada. Seega saab lämmastikku lehe kaudu täiendada, aga mitte mullaväetamist asendada.
Allikas: Põllupraktika; Yao et al., 2025; Gong et al., 2026; Rawluk et al., 2000; Fernández et al., 2021; Wu et al., 2025; Zhu et al., 2017
Allikas: Arlauskienė et al., 2020; Staugaitis et al., 2021; Mažvila et al., 2007; Litke et al., 2017, 2019; Hlisnikovský et al., 2023, 2024; Leonte et al., 2026; Asfaw et al., 2025; Wassie et al., 2015; Petrauskas et al., 2026; Žydelis et al., 2025; Mittermayer et al., 2024; Antošovský et al., 2024; Klikocka and Cybulska, 2020
P
Fosfor
Makrotoitaine · uuritud meie katses
Mida teeb
Fosfor on taime energia: osaleb energiavahetuses, juurte kasvus, membraanides ja geneetilises materjalis. Oluline juurdumisel, võrsumisel ja pea arengul.
Kuidas puudus võib välja näha
Taimed kasvavad aeglasemalt, juured ja maapealne osa on väiksemad, võrsumine on nõrgem. Lehed võivad tumeneda või saada punakasvioletse varjundi, kuid see võib olla ka külm või sort – ainult välimuse järgi on fosforipuudust raske tuvastada.
Millal eriti ohtlik
Varajane puudus piirab juuri ja võrseid, kõrsumise ja pea moodustumise ajal aga peaga kõrte ja terade arvu.
Kui palju võib puudus maksta
7–8 %
Leedule lähimad katsed
Saksamaa Dikopshofi katse, 1906–2018
Saksamaa Dikopshofi katse, 1906–2018
12 %
Keskmine 9 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 23%
Tugev, kinnitatud puudus
fosforivaesed või liivased mullad
fosforivaesed või liivased mullad
Fosfori mõju sõltub enim selle varudest mullas. Saksamaa sajandivanuses Dikopshofi katses oli nisusaak ilma fosforita 7–8% väiksem, Soome vaestel muldadel kuni 19%. Kus mullas on fosforit palju, erinevust peaaegu ei ole – seega üht arvu kõigi põldude jaoks ei ole.
€ Teie talus: umbes 168 €/ha · umbes 168 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 322 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Suvinisu hiljuti valminud lehtedes on P piir 0,27–0,36% kuivaines.
Kas saab hiljem parandada?
Fosfor on mullas vähe liikuv, seega on taimel hiljem raske väetiseni jõuda – varajast puudust on raskem parandada. Meie uuringus ei taastunud kaotatud kasv ja saagikomponendid pärast fosforivarustuse taastamist täielikult.
Lehtväetamine
Lehe kaudu saab tõhusalt anda vaid mõne kilogrammi fosforit. Kui palju seda imendub, sõltub lahusest, lisanditest ja pritsimise ajast: märgajaga neelavad lehed umbes 80% fosforist, kuid edasi taime liigub vaid umbes 40% ning võrsumise ajal pritsimine võib lehti kõrvetada. Põllul sõltus mõju ka sellest, kui tugevalt muld fosforit seob. Põllukatsetes ei suurendanud 2 kg P/ha lehe kaudu saaki, samas kui külvi ajal mulda antud fosfor suurendas seda 38–45%. Järeldus: alus on fosfor mullas, lehe kaudu saab ainult proovida päästa.
Allikas: Põllupraktika; Peirce et al., 2019; Malik et al., 2024; McBeath et al., 2020
Allikas: Janušauskaitė and Lazauskas, 2007; Saarela et al., 2006; Valkama et al., 2011; von Tucher et al., 2018; Márton, 2008; Leonte et al., 2026; Sun et al., 2024; Asfaw et al., 2025; Jones et al., 2003; Shi et al., 2019; Petrauskas et al., 2026; Seidel et al., 2021
K
Kaalium
Makrotoitaine · uuritud meie katses
Mida teeb
Kaalium juhib veevahetust, õhulõhede tööd, ensüüme ja suhkrute transporti. See hoiab raku „rõhku”, aitab põuda taluda ja tugevdab kõrt.
Kuidas puudus võib välja näha
Vanemate lehtede servad kolletuvad või pruunistuvad, hiljem levivad kahjustused lehe sisse. Kõrred nõrgenevad, taim talub põuda halvemini, terade täitumine lüheneb. Sarnane võib välja näha ka põud või kahjustatud juured.
Millal eriti ohtlik
Intensiivsest kasvust terade täitumiseni, eriti veepuuduse korral. Kaaliumipuudus suurendab ka lamandumise riski.
Kui palju võib puudus maksta
11–15 %
Leedule lähimad katsed
Leedu katsed (Skėmiai, oder)
Leedu katsed (Skėmiai, oder)
13 %
Keskmine 7 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 24%
Tugev, kinnitatud puudus
kaaliumivaesed mullad, ülemaailmne metaanalüüs
kaaliumivaesed mullad, ülemaailmne metaanalüüs
Leedu katsetes ilma kaaliumita oli saak 11–15% väiksem. 2026. aasta ülemaailmne metaanalüüs näitab, et kaalium suurendab nisusaaki keskmiselt 24% ja odrasaaki 16,5%, kuid tegemist on peamiselt kaaliumivaeste muldadega. Kus kaaliumi jätkub, ei pruugi lisasaaki olla.
€ Teie talus: umbes 182 €/ha · umbes 182 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 336 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Kaaliumipuudusega põldudel leiti lipulehes 0,8–1,4% K kuivaines.
Kas saab hiljem parandada?
Varajast või mõõdukat kaaliumipuudust saab vähendada, kuni taim veel kasvab. Meie uuringus taastusid taimed pärast lühemat puudust paremini kui pärast pikka.
Lehtväetamine
Kaalium lehe kaudu parandab lehtede gaasivahetust ja fotosünteesi. Nisu ja maisiga tehtud uuringus ergutas see taime ka juurte kaudu rohkem kaaliumi omastama – lehepritsimine justkui „käivitab” juured. Põllukatsetes suurendas lehe kaudu antud kaalium (kaaliumkloriid) ühe sordi saaki, teise mitte. Ühe pritsimisega jõuab taime vaid mõni kilogramm kaaliumi, seega on alus mullas.
Allikas: Ishfaq et al., 2023; Gu et al., 2021
Allikas: Arbačauskas et al., 2023; Mikšytė, 2009; Andrzejewska et al., 2025; Sun et al., 2024; He et al., 2022; Liang and Schlesinger, 2026; Engel, MSU Fertilizer Facts 18; Asfaw et al., 2025; Wassie et al., 2015; Petrauskas et al., 2026
Ca
Kaltsium
Makrotoitaine · uuritud meie katses
Mida teeb
Kaltsium hoiab koos rakuseinu ja membraane ning on vajalik rakkude jagunemiseks ja kasvusignaalideks. Vanadest kudedest noortesse see peaaegu ei liigu, seega on see eriti oluline kasvavatele lehtedele ja juurtele.
Kuidas puudus võib välja näha
Esmalt kannatavad noored lehed ja kasvukuhikud: lehtede tipud või servad deformeeruvad, koed võivad surra, juurte kasv aeglustub. Nisul on seda raske teistest häiretest eristada.
Millal eriti ohtlik
Kogu aktiivse kasvu vältel, eriti kui moodustuvad uued lehed, juured ja pea. Kuna kaltsium liigub vähe, on puudust noores koes hiljem raske kompenseerida.
Kui palju võib puudus maksta
puudub
Leedule lähimad katsed
Leedus puhta kaltsiumi põllukatseid ei leitud
Leedus puhta kaltsiumi põllukatseid ei leitud
14 %
Keskmine 3 uuringu põhjal – suunav · kasutatakse kalkulaatoris
11–20 %
Tugev, kinnitatud puudus
kaltsiumi- ja kipsikatsed mujal – ainult orientiir
kaltsiumi- ja kipsikatsed mujal – ainult orientiir
Puhtalt kaltsiumipuuduse põllukatseid peaaegu ei ole: kaltsiumita mulda ei ole ja lupjamiskatsetes muutuvad samal ajal pH ja alumiiniumi toksilisus. Mujal tehtud kaltsiumi- ja kipsikatsed näitavad 11–20% erinevust, kuid see on vaid orientiir. Meie uuringus oli kaltsiumipuudus üks raskemini parandatavaid – kui mõõtmine seda näitab, on see tõsine signaal.
€ Teie talus: umbes 196 €/ha · umbes 196 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 280 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Ühes põlluuuringus peeti lipulehe 0,3–0,5% Ca piisavaks.
Kas saab hiljem parandada?
Meie uuringus oli kaltsiumipuudus üks raskemini taastatavaid: puuduse ajal kahjustatud kasvuprotsessid ei taastunud alati.
Lehtväetamine
Kaltsium jõuab pritsitud lehte, kuid liigub sealt edasi raskelt – taime „torustikus” (floeemis) see peaaegu ei liigu. Seepärast ei pruugi vanale lehele sattunud kaltsium jõuda uute kasvavate lehtede ja peani. Põlluuuringus suurendas kaks korda pritsitud kaltsium koos booriga terade arvu peas 24% ja saaki 30%.
Allikas: Peirce et al., 2019; Zoz et al., 2016
Allikas: Abbas et al., 2023; Michalovicz et al., 2014; Roy Chowdhury et al., 2019; de Bang et al., 2021; Wassie et al., 2015; Petrauskas et al., 2026
Mg
Magneesium
Makrotoitaine · uuritud meie katses
Mida teeb
Magneesium on klorofülli süda: ilma selleta ei ole fotosünteesi. Vajalik ensüümidele ja suhkrute transpordiks teradesse.
Kuidas puudus võib välja näha
Esmalt muutuvad vanemad lehed – soonte vahele tekib kloroos, puuduse süvenedes koed kuivavad. Fotosüntees nõrgeneb, teradele jääb vähem „ehitusmaterjali”.
Millal eriti ohtlik
Vegetatsiooniperioodil piirab lehtede tööd, lipulehe ja terade täitumise ajal aga fotosünteesi just siis, kui taim terasid täidab.
Kui palju võib puudus maksta
4–9 %
Leedule lähimad katsed
Poola talinisu: +0,5–0,9 t/ha
Poola talinisu: +0,5–0,9 t/ha
9 %
Keskmine 5 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 17%
Tugev, kinnitatud puudus
magneesiumivaesed mullad
magneesiumivaesed mullad
99 põlluuuringut ja 570 võrdlust hõlmanud metaanalüüs näitab magneesiumväetamise järel keskmiselt 8,5% suuremat saaki. Poola talinisu katsetes suurendas magneesium saaki 0,5–0,9 t/ha. Kui palju kaotate, sõltub mulla Mg-sisaldusest, pH-st ning K ja Ca suhtest.
€ Teie talus: umbes 126 €/ha · umbes 126 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 238 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Ühes põlluuuringus hinnati lehtede 0,25–0,83% Mg piisavaks – vahemik on lai, seega on oluline faas ja proovi võetud taimeosa.
Kas saab hiljem parandada?
Meie uuringus taastusid taimed pärast lühikest magneesiumipuudust paremini kui pärast pikka ning pika puuduse tagajärjed jäid.
Lehtväetamine
Magneesium omastatakse lehe kaudu, kuid kui palju – sõltub magneesiumisoola vormist ja lehepinnast. Nisu-uuringus vähendas magneesiumiga pritsimine oluliselt magneesiumipuudusest tingitud saagikadu – terad kasvasid suuremaks.
Allikas: Barlas et al., 2023; Ceylan et al., 2016
Allikas: Grzebisz and Potarzycki, 2022; Andrzejewska et al., 2025; Wang et al., 2020; Wang et al., 2025; Niaz et al., 2020; de Bang et al., 2021; Wassie et al., 2015; Petrauskas et al., 2026
S
Väävel
Makrotoitaine · uuritud meie katses
Mida teeb
Väävlit on vaja aminohapeteks, valkudeks, ensüümideks ja lämmastikuainevahetuseks. Lämmastik ja väävel töötavad paaris: väävlipuudusel kasutab taim lämmastikku halvemini, isegi kui seda on mullas piisavalt.
Kuidas puudus võib välja näha
Taim kahvatub ja kasvab aeglasemalt. Erinevalt lämmastikust on väävlipuudus sagedamini esmalt näha noorematel lehtedel. Sümptomid sarnanevad lämmastikupuudusega, seega tasub mõlemat koos uurida.
Millal eriti ohtlik
Varakevadel takistab taastumist, hiljem valgusünteesi, terade täitumist ja kvaliteeti. Palju lämmastikku võib väävlipuudust esile tuua.
Kui palju võib puudus maksta
19–23 %
Leedule lähimad katsed
Eesti talinisu katsed
Eesti talinisu katsed
10 %
Keskmine 6 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 33%
Tugev, kinnitatud puudus
Eesti karbonaatsed mullad, ebasoodsad aastad
Eesti karbonaatsed mullad, ebasoodsad aastad
Eesti talinisu katsetes suurendas väävel saaki keskmiselt 22–23% ning mõnel aastal maksis puudus karbonaatsetel muldadel kolmandiku saagist. 55 uuringu ülemaailmne metaanalüüs näitab tagasihoidlikumat keskmist – umbes 4%. Kus väävlit jätkub, lisasaaki ei ole.
€ Teie talus: umbes 140 €/ha · umbes 140 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 462 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Sageli kasutatav N:S suhe taimekudedes on umbes 17. Kuid üksi võib see eksitada, seega tuleb vaadata ka N ja S eraldi.
Kas saab hiljem parandada?
Meie uuringus taastusid taimed pärast lühemat väävlipuudust rohkem kui pärast pikka. Kuid juba vähenenud võrsete või terade arvu hilisem lisamine ei pruugi taastada.
Lehtväetamine
Kui palju väävlit lehe kaudu imendub ja kuhu see jaotub, sõltub väetise koostisest ja pritsimistingimustest. Väävel lehe kaudu võib parandada ka terade valgu kvaliteeti. Eesti põllukatsetes suurendas lehe kaudu antud väävel (3+3 kg S/ha, võrsumise ja kõrsumise ajal) karbonaatsel mullal talinisu saaki 30–55%, nõrgalt happelisel mullal aga mõju peaaegu ei olnud.
Allikas: Zang et al., 2024; Järvan, 2012
Allikas: Järvan et al., 2008; Järvan, 2012; Staugaitienė et al., 2013; Tabak et al., 2020; Kulig et al., 2025; Roa et al., 2024; Gülüt et al., 2021; Zhao et al., 2018; Asfaw et al., 2025; Petrauskas et al., 2026
Fe
Raud
Mikrotoitaine
Mida teeb
Raud osaleb elektronide ülekandes, klorofülli moodustumises ja fotosünteesis. Seda on vaja vähe, kuid puudus häirib lehtede tööd tugevalt.
Kuidas puudus võib välja näha
Noorte lehtede soontevaheline kloroos: sooned on rohelisemad, nende vahel hele; tugeva puuduse korral muutuvad lehed peaaegu valgeks. Sagedamini leeliselistel või lubjarikastel muldadel.
Millal eriti ohtlik
Kui puudus algab noorte lehtede kasvu ajal, väheneb fotosünteesipind; kui see kestab kõrsumise ja pea moodustumiseni, on edasine kasv häiritud.
Kui palju võib puudus maksta
≈4 %
Leedule lähimad katsed
Poola suviodra katse
Poola suviodra katse
14 %
Keskmine 10 uuringu põhjal – suunav · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 20%
Tugev, kinnitatud puudus
rauakloroos kõrge pH-ga karbonaatsetel muldadel
rauakloroos kõrge pH-ga karbonaatsetel muldadel
Rauapuudus on kõige ohtlikum kõrge pH-ga karbonaatsetel muldadel – seal võib kloroos maksta kuni 20% saagist. 107 publikatsiooni metaanalüüs näitab keskmiselt 12% juurdekasvu, kuid Kansase katsetes aitas raud ainult 4 põllul 7-st. Poola odrakatses oli juurdekasv umbes 4%. Leedu muldadel on tugev rauapuudus haruldane.
€ Teie talus: umbes 196 €/ha · umbes 196 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 280 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Ühes põlluuuringus peeti lehtede 71–97 mg/kg Fe piisavaks.
Kas saab hiljem parandada?
Raud lehe kaudu parandab pritsitud kudede seisundit, kuid pikemas plaanis on oluline ka mulla reaktsioon. Kaotatud lehepinda ja moodustumata jäänud saagikomponente hiline pritsimine tagasi ei too.
Lehtväetamine
Raud jõuab lehte raskelt ja teradesse veelgi raskemalt. Kolmeaastastes põllukatsetes suurendas raudsulfaat terade rauasisaldust vähe, sest raud jõuab lehte piiratult ja liigub teradesse vähe. Teises uuringus suurendas rauaga pritsimine saaki ja terade rauasisaldust. Raud lehes ei tähenda veel, et see jõuab teradesse, seepärast tasub pritsida siis, kui uued lehed kasvavad intensiivselt.
Allikas: Singh et al., 2024; Razmjoo and Ghafari, 2015
Allikas: Zhou et al., 2024; Taskin and Gunes, 2022; Bhatti et al., 2024; Stewart et al., 2021; Zulfiqar et al., 2020; Khatun et al., 2024; Hao et al., 2021; Singh et al., 2026; Ali et al., 2021; Niyigaba et al., 2019; Lilay et al., 2024; Liszewski and Błażewicz, 2018; Godsey et al., 2003
Mn
Mangaan
Mikrotoitaine
Mida teeb
Mangaan on vajalik fotosünteesiks, ensüümideks ja kaitseks oksüdatiivse stressi eest. Oluline ka õietolmu elujõulisuseks ja terade moodustumiseks.
Kuidas puudus võib välja näha
Lehesoonte vahele tekivad heledad laigud või triibud, hiljem surnud alad. Sagedamini seal, kus mangaan on mullas raskesti kättesaadav.
Millal eriti ohtlik
Piirab varajast kasvu, hiljem fotosünteesi ja õietolmu elujõulisust. Põllukatses oli pritsimine umbes 26 päeva pärast külvi tõhusam kui umbes 32 päeva pärast.
Kui palju võib puudus maksta
6–10 %
Leedule lähimad katsed
Poola suviodra katsed
Poola suviodra katsed
13 %
Keskmine 10 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 36%
Tugev, kinnitatud puudus
Rootsi talioder; talvitus kuni 33% rohkem taimi
Rootsi talioder; talvitus kuni 33% rohkem taimi
Rootsi talioder katsetes suurendas mangaan saaki kuni 36% ja talvitus kuni 33% rohkem taimi. Poola odrakatsetes ulatus juurdekasv 6–10%-ni, kuid teises Poola nisukatses selget mõju ei olnud. Sordid erinevad palju: mangaanivaesel põllul oli 24 nisusordi saak 6–25% väiksem.
€ Teie talus: umbes 182 €/ha · umbes 182 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 504 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Noorimas täielikult arenenud lehes on kriitiline piir umbes 11 mg/kg Mn.
Kas saab hiljem parandada?
Mangaan lehe kaudu parandab varustatust, eriti kui pritsida enne õite kannatamist. Kui õietolmu elujõulisus on juba langenud, ei pruugi saak taastuda.
Lehtväetamine
Mangaan omastatakse lehe kaudu hästi ja see liigub pritsitud lehest kasvavatesse kudedesse ja teradesse; mõju sõltub väetise vormist. Kaheaastases põlluuuringus suurendas mangaansulfaadiga (0,5%) pritsimine nisusaaki umbes 8–20% võrreldes väetamisega ilma mangaanita.
Allikas: Zulfiqar et al., 2023; Dhaliwal et al., 2023
Allikas: Tobiasz-Salach et al., 2018; Stadnik et al., 2024; Sobolewska et al., 2020; Zulfiqar et al., 2021; Yang et al., 2025; Jaidka et al., 2026; Bansal and Nayyar, 1998; Shahrajabian et al., 2020; Dhaliwal et al., 2023; Reuter, 1972; Lilay et al., 2024; Stoltz and Wallenhammar, 2014; Jhanji et al., 2013; Stępień and Wojtkowiak, 2019
Cu
Vask
Mikrotoitaine
Mida teeb
Vask osaleb ensüümide töös, fotosünteesis, hingamises, ligniini (kõrre tugevuse) moodustumises ja paljunemises. Selle puudus kahjustab õietolmu ja pea viljakust.
Kuidas puudus võib välja näha
Noored lehed keerduvad, tipud kuivavad, kõrred nõrgenevad. Pea tuleb lehetupest halvemini välja, terad ei pruugi moodustuda või jäävad tühjaks. Sümptomid ilmnevad hilja.
Millal eriti ohtlik
Vask on oluline seni, kuni moodustuvad pea ja õietolm. Kaotatud õietolmu elujõulisust hiljem enam tagasi ei saa.
Kui palju võib puudus maksta
5–9 %
Leedule lähimad katsed
Poola talinisu, 3 sorti 5-st
Poola talinisu, 3 sorti 5-st
7 %
Keskmine 10 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
kuni 22%
Tugev, kinnitatud puudus
Kanada vasevaesed mullad
Kanada vasevaesed mullad
Poola talinisu katsetes suurendas vask saaki 5–9% kolmel sordil viiest. Kanada 115 põllukatse kokkuvõte on selge: kui mullas oli vaske alla 0,4 mg/kg, reageeris saak 87% katsetest, 0,4–0,8 mg/kg juures 16% ja üle 0,8 mg/kg mitte üheski. Vasepuudus häirib õietolmu, seetõttu kinnitub peas vähem terasid, kuigi taim näeb lopsakas välja.
€ Teie talus: umbes 98 €/ha · umbes 98 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 308 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Kogu maapealses taimes viitab võrsumise ajal alla umbes 2 mg/kg Cu võimalikule puudusele.
Kas saab hiljem parandada?
Varajast vasepuudust saab parandada, kuid aeg on oluline: kui õietolm või pea on kannatada saanud, kaotatud terasid tagasi ei saa. Sordid reageerivad erinevalt.
Lehtväetamine
Vask lehe kaudu parandab vasepuudust hästi – põllul pritsiti kõrsumise alguses. Kuid kontsentratsiooniga ettevaatust: üle 0,03% lahus võib juba lehti kahjustada. Lääne-Austraalia neljaaastastes katsetes saavutati suurim saak 0,8–1,8 kg/ha vasepreparaadiga; kelaatne vask oli kõige tõhusam.
Allikas: Fouad et al., 2020; Brennan, 1990
Allikas: Korzeniowska and Stanisławska-Glubiak, 2009, 2011; Tobiasz-Salach et al., 2018; Liszewski and Błażewicz, 2018; Rahman and Schoenau, 2022; WARC, 2022; Franzen et al., 2008; Karamanos et al., 2004; Hoess and Heard, 2002; Alberta Agriculture, 1999; Lilay et al., 2024; Karamanos, Goh and Harapiak, 2003
Zn
Tsink
Mikrotoitaine
Mida teeb
Tsink on vajalik paljudele ensüümidele, valgusünteesile, kasvu reguleerimisele ning juurte ja võrsete normaalsele arengule.
Kuidas puudus võib välja näha
Taim on madalam, võrsub nõrgemini, lehed on lühemad või kitsamad, mõnikord heledate aladega. Sagedamini leeliselistel, lubjarikastel muldadel ja suure fosforisisalduse korral.
Millal eriti ohtlik
Varajane puudus piirab juuri, lehti ja võrseid; kui see püsib kõrsumise ja pea moodustumiseni, väheneb produktiivsete kõrte ja terade arv.
Kui palju võib puudus maksta
≈10 %
Leedule lähimad katsed
Poola: 74 suvinisu katset, reaktsioon 34-s
Poola: 74 suvinisu katset, reaktsioon 34-s
5 %
Keskmine 10 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
10–30 %
Tugev, kinnitatud puudus
kinnitatud tsingipuudus
kinnitatud tsingipuudus
Poolas 74 suvinisu põllukatses suurendas tsink saaki 34 katses – keskmiselt umbes 10%. Kinnitatud puuduse korral väheneb teraviljasaak tavaliselt 10–30%, odrasaak 16–29% ja põud tugevdab mõju. Kus tsinki jätkub, lisasaaki ei ole.
€ Teie talus: umbes 70 €/ha · umbes 70 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 420 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Noorte lehtede puudusepiir on umbes 14 mg/kg Zn, lipulehtedel 12–16 mg/kg.
Kas saab hiljem parandada?
Tsingipuudust saab parandada seni, kuni moodustuvad lehed ja kõrred. Hiline tsink võib suurendada selle sisaldust terades, kuid kaotatud kõrsi ega terasid tagasi ei too.
Lehtväetamine
Tsink hakkab lehte tungima mõne tunniga, kuid lehes endas liigub väga vähe – ööpäevaga alla 2,5 cm tilgast. Seepärast on oluline, et lahus kataks lehed hästi. 23 katses seitsmes riigis (sh Kasahstanis) suurendas lehe kaudu antud tsink selle sisaldust terades 84% ega vähendanud saaki.
Allikas: Doolette et al., 2018; Zou et al., 2012; Singh et al., 2024
Allikas: Sobolewska et al., 2020; Irmes et al., 2023; Rahman and Schoenau, 2022; Zou et al., 2012; Ram et al., 2016, 2024; Sordi et al., 2021; Hui et al., 2025; Huang et al., 2024; Rashid et al., 2005; Lilay et al., 2024; Korzeniowska, 2004; Bağcı et al., 2007
Mo
Molübdeen
Mikrotoitaine
Mida teeb
Molübdeeni on vaja ensüümidele, mis muudavad nitraadid taimele kasulikuks lämmastikuks. Seetõttu meenutab selle puudus lämmastikupuudust.
Kuidas puudus võib välja näha
Kasv aeglustub, lehed kahvatuvad, võib tekkida kloroos või surnud alad. Risk on suurim happelistel muldadel.
Millal eriti ohtlik
Austraalia happeliste muldade uuringus oli lehe molübdeenisisaldus seotud saagiga nii võrsumise (GS24) kui ka loomise (GS59) ajal.
Kui palju võib puudus maksta
≈6 %
Leedule lähimad katsed
Valgevene hernekatse
Valgevene hernekatse
15 %
Keskmine 10 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
15–59 %
Tugev, kinnitatud puudus
nisu Austraalia väga happelistel muldadel
nisu Austraalia väga happelistel muldadel
Teraviljadel esineb molübdeenipuudust harva – tundlikumad on liblikõielised ja ristõielised. Austraalia väga happelistel muldadel ulatus nisusaagi reaktsioon 15–59%-ni, Valgevene hernekatses umbes 6%-ni ning uues Poola nisukatses eraldi molübdeeni lisasaaki ei leitud. Risk on suurim happelistel muldadel.
€ Teie talus: umbes 210 €/ha · umbes 210 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 826 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Noorimas lehes seostatakse umbes 0,08–0,09 mg/kg Mo ligikaudu 90%-ga maksimaalsest saagist.
Kas saab hiljem parandada?
Parandamise võimalus sõltub mulla pH-st ja taime seisundist. Happelisel mullal on pikaajalist puudust raskem parandada ning hiline lisamine kaotatud saagikomponente tagasi ei too.
Lehtväetamine
Molübdeeni on vaja vaid gramme. Põlluuuringus suurendas kaks korda – võrsumise ja kõrsumise lõpus – pritsitud molübdeen kuni 35 g/ha normiga peade arvu ja saaki. Kui palju täpselt seda omastatakse, ei ole kindlaks tehtud – mõju sõltub puudusest ja tingimustest.
Allikas: Zoz et al., 2012
Allikas: Tsyganov and Vildflush, 2004; Vasin et al., 2021; Kabylbekova et al., 2024; Zoz et al., 2012; Oliveira et al., 2022; Saquee et al., 2023; Brennan and Bolland, 2007; Guanzon and Tuazon, 2026; Marcondes and Caires, 2005; Gris et al., 2005; Jarecki, 2026
B
Boor
Mikrotoitaine
Mida teeb
Boor on oluline rakuseintele ja kasvukudedele. Nisul on see eriti oluline õietolmule: boori puudusel areneb õietolm halvemini ja terad kinnituvad kehvemini.
Kuidas puudus võib välja näha
Noored lehed ja pead võivad deformeeruda, jääda võivad tühjad pähikud. Generatiivses faasis võivad tolmukapead olla nõrgalt arenenud ja õietolm vähem elujõuline.
Millal eriti ohtlik
Kõige tundlikum – lipulehe ilmumise ja avanemise paiku (BBCH 37–39). Umbes 7-päevane puudus sel ajal tekitas uuringus õite viljakusele suurima ja pöördumatu kahju.
Kui palju võib puudus maksta
9–15 %
Leedule lähimad katsed
Poola talinisu, 4 sorti 10-st
Poola talinisu, 4 sorti 10-st
12 %
Keskmine 10 uuringu põhjal · kasutatakse kalkulaatoris
15–50 %
Tugev, kinnitatud puudus
kinnitatud tugev booripuudus
kinnitatud tugev booripuudus
Poola talinisu katsetes suurendas boor saaki 9–15% neljal sordil kümnest, ülejäänud ei reageerinud. Valgevene rapsi- ja päevalillekatsetes ulatus juurdekasv 10–23%-ni. Tugeva puuduse korral vähenes nisusaak 15–50% – pea moodustub, kuid osa terasid ei kinnitu.
€ Teie talus: umbes 168 €/ha · umbes 168 000 € – 1000 ha
Tugeva puuduse korral – kuni 700 €/ha
Lehtede analüüs (labori orientiir)
Lipulehes on kriitiline piir umbes 5–7 mg/kg B.
Kas saab hiljem parandada?
Kui boori lisada veel tundlikul perioodil, võib terade kinnitumine taastuda. Kuid kui puudus on juba õietolmu kahjustanud, ei too hilisem boor kinnitumata terasid tagasi.
Lehtväetamine
Boor lehe kaudu võib aidata, kuid moodustuvasse pähe jõuab see peamiselt juurtest, mitte varem pritsitud lehtedest. Seepärast ei taga boor lehtedes veel, et seda jätkub peale. Poola põllukatsetes suurendas booriga pritsimine (175 g/ha boorhapet) neljal talinisu sordil kümnest saaki keskmiselt 9–15%.
Allikas: Stangoulis et al., 2001; Korzeniowska, 2008
Allikas: Apresyan and Bulavin, 2011–2013; Grodno SAU trials, 2007–2008; Goncharuk, 2013; Korzeniowska, 2008; Rahman and Schoenau, 2022; Stewart et al., 2021; Soylu et al., 2005; Rashid et al., 2011; Ahmad and Irshad, 2011; Rerkasem et al., 1989; Güneş et al., 2003; Wróbel, 2008
Peamised teadusallikad
- Petrauskas, E. et al. (2026). Effects of Macronutrient Deprivation on Spring Wheat Productivity. Plants, 15(7), 1094. doi:10.3390/plants15071094
- de Bang, T. C. et al. (2021). The molecular–physiological functions of mineral macronutrients and their consequences for deficiency symptoms in plants. New Phytologist, 229, 2446–2469. doi:10.1111/nph.17074
- Lilay, G. H. et al. (2024). Linking the key physiological functions of essential micronutrients to their deficiency symptoms in plants. New Phytologist. doi:10.1111/nph.19645
- Rerkasem, B. et al. (2000). Effects of Boron Deficiency on Anther Development and Floret Fertility in Wheat. Annals of Botany, 85(4), 493–500. Link
- Response of wheat, pea, and canola to micronutrient fertilization on five contrasting prairie soils (2020). Scientific Reports. PMC7606479
- Fageria, N. K. et al. (2009). Foliar fertilization of crop plants. Journal of Plant Nutrition, 32(4), 1044–1064. Link
- Zou, C. Q. et al. (2012). Biofortification of wheat with zinc through zinc fertilization in seven countries. Plant and Soil, 361, 119–130. doi:10.1007/s11104-012-1369-2
- Dhaliwal, S. S. et al. (2023). Minerals and chelated-based manganese fertilization influences the productivity, uptake, and mobilization of manganese in wheat. Frontiers in Plant Science, 14, 1163528. doi:10.3389/fpls.2023.1163528
- Brennan, R. F. (1990). Effectiveness of some copper compounds applied as foliar sprays in alleviating copper deficiency of wheat. Australian Journal of Experimental Agriculture, 30(5), 687–691. doi:10.1071/EA9900687
- Korzeniowska, J. (2008). Response of ten winter wheat cultivars to boron foliar application. Agronomy Science, 63(4). Link
- Razmjoo, J., Ghafari, H. (2015). Response of durum wheat to foliar application of varied sources and rates of iron fertilizers. Journal of Agricultural Science and Technology, 17(2), 321–331. Link
- Zoz, T. et al. (2012). Foliar fertilization with molybdenum in wheat. Semina: Ciências Agrárias, 33(2), 633–638. doi:10.5433/1679-0359.2012v33n2p633
- Asfaw, A. G. et al. (2025). Yield-limiting nutrients for wheat production in Farta to Lay Gayint districts of the Amhara Region in Northwest Ethiopia. Frontiers in Agronomy, 7, 1541332. doi:10.3389/fagro.2025.1541332
- Wassie et al. (2015). A study of wheat leaf nutrient concentrations and soil fertility. Springer Nature.
- Jones et al. (2003). Phosphorus concentration thresholds for spring wheat. Journal of Plant Nutrition (Taylor & Francis).
- Shi et al. (2019); Ma et al. (2010). Effect of phosphorus on wheat ear and grain development.
- Gülüt et al. (2021). A study of wheat N and S nutrition and the tissue N:S ratio.
- Zhao et al. (2018). The link between sulphur and nitrogen nutrition in wheat.
- Zhou et al. (2024). Meta-analysis of wheat iron fertilisation and yield response. ScienceDirect.
- Nayyar et al. (1986, 1990); Sharma et al. (1996); Graham et al. (1985). Studies on manganese diagnosis and field correction in wheat.
- Rashid, A. et al. (2005). Zinc fertilisation trials in zinc-deficient wheat fields.
- Arlauskienė, A., Cesevičienė, J., Šlepetienė, A. (2020). Žemdirbystė-Agriculture, 107(3). Joniškėlis, Lithuania.
- Staugaitis, G., Poškus, K., Brazienė, Z., Paltanavičius, V. (2021). Žemdirbystė-Agriculture, 108(3). Rumokai, Lithuania.
- Mažvila, J. et al. (2007). Dependence of crop yield and quality on long-term nitrogen, phosphorus and potassium fertilisation on sandy loam (in Lithuanian). Žemdirbystė, 94(3), 3–17.
- Litke, L., Gaile, Z., Ruža, A. (2017). Research for Rural Development; (2019). Agronomy Research, 17(2). Latvia.
- Hlisnikovský, L. et al. (2023). Plants, 12(6), 1392; (2024). Plants, 13(6), 802. doi.org/10.3390/plants13060802
- Leonte, A. et al. (2026). Yield and Grain Quality Response of Winter Wheat to Different Nitrogen and Phosphorus Fertilization Doses. Nitrogen, 7(3), 97.
- Janušauskaitė, D., Lazauskas, S. (2007). Žemdirbystė, 94(3), 33–46. Dotnuva, Lithuania.
- Saarela, I. et al. (2006). Effects of repeated phosphorus fertilisation on field crops in Finland 1–2. Agricultural and Food Science, 15.
- Valkama, E., Uusitalo, R., Turtola, E. (2011). Yield response models to phosphorus application: a research synthesis of Finnish field trials. Nutrient Cycling in Agroecosystems. doi.org/10.1007/s10705-011-9434-4
- von Tucher, S., Hörndl, D., Schmidhalter, U. (2018). Ambio, 47, 41–49. doi.org/10.1007/s13280-017-0970-2
- Márton, L. (2008). Cereal Research Communications, 36(3), 511–522. Hungary.
- Sun, Z. et al. (2024). Effects of Nutrient Deficiency on Crop Yield and Soil Nutrients under Winter Wheat–Summer Maize Rotation. Agronomy, 14, 2690.
- Arbačauskas, J. et al. (2023). The Influence of Mineral NPK Fertiliser Rates on Potassium Dynamics in Soil. Plants, 12(21), 3700. Skėmiai, Lithuania. doi.org/10.3390/plants12213700
- Mikšytė, E. (2009). Effect of potassium fertiliser forms, rates and their combinations with EPSO Microtop on barley yield. Master's thesis, LŽŪU (in Lithuanian).
- Andrzejewska, A., Przygocka-Cyna, K., Grzebisz, W. (2025). Balanced Fertilization of Winter Wheat with Potassium and Magnesium. Sustainability, 17(15), 6705. Poland.
- He, B. et al. (2022). Effect of Different Long-Term Potassium Dosages on Crop Yield and Potassium Use Efficiency in the Maize–Wheat Rotation System. Agronomy, 12(10), 2565.
- Liang, G., Schlesinger, W. H. (2026). Potassium fertilization enhances both cereal yield and soil organic carbon: a meta-analysis. Nature Communications, 17, 4521.
- Engel, R. E. Spring Wheat Response to Potassium and Chloride. Fertilizer Facts 18, Montana State University.
- Abbas, F. et al. (2023). Role of Gypsum in Conserving Soil Moisture, Macronutrients Uptake and Improving Wheat Yield in the Rainfed Area. Water, 15(6), 1011. doi.org/10.3390/w15061011
- Michalovicz, L. et al. (2014). Soil fertility, nutrition and yield of maize and barley with gypsum application on soil surface in no-till. Revista Brasileira de Ciência do Solo, 38(5).
- Roy Chowdhury, A. et al. (2019). Efficacy of calcium chloride and arginine foliar spray in alleviating terminal heat stress in late-sown wheat. Journal of Agricultural Science, 157(6).
- Grzebisz, W., Potarzycki, J. (2022). Effect of Magnesium Fertilization Systems on Grain Yield Formation by Winter Wheat during the Grain-Filling Period. Agronomy, 12(1), 12. Poland. doi.org/10.3390/agronomy12010012
- Wang, Z. et al. (2020). Magnesium Fertilization Improves Crop Yield in Most Production Systems: A Meta-Analysis. Frontiers in Plant Science, 10, 1727. doi.org/10.3389/fpls.2019.01727
- Wang, Y. et al. (2025). Effects of moderate magnesium application on rice milling quality, nutritional value and eating quality. Frontiers in Sustainable Food Systems.
- Niaz, A. et al. (2020). Growth, chlorophyll content and productivity responses of maize to magnesium sulphate application in calcareous soil. Open Agriculture, 5(1), 792–800.
- Järvan, M. et al. (2008). The effect of sulphur fertilization on yield, quality of protein and baking properties of winter wheat. Agronomy Research, 6(2), 459–469. Estonia.
- Järvan, M. (2012). Lehekaudselt antud väävli mõju talinisu saagikusele ja saagi kvaliteedile. Agraarteadus. Estonia.
- Staugaitienė, R., Šlepetienė, A., Žičkienė, L. (2013). Effect of sulphur fertilisation on spring wheat yield and quality (in Lithuanian). Žemės ūkio mokslai, 20(4), 266–275.
- Tabak, M. et al. (2020). Efficiency of Nitrogen Fertilization of Winter Wheat Depending on Sulfur Fertilization. Agronomy, 10(9), 1304. Poland.
- Kulig, B. et al. (2025). Optimalization of Nitrogen and Sulfur Fertilization of Hypoallergenic Winter Wheat Lines. Sustainability, 17(21), 9844. Poland.
- Roa, G. A. et al. (2024). Meta-analysis of the effect of sulphur fertilisation on wheat yield and protein. Nitrogen, 5(3), 37.
- Taskin, M. B., Gunes, A. (2022). Iron Biofortification of Wheat Grains by Foliar Application of Nano Zero-valent Iron (nZVI) and Other Iron Sources with Urea. Journal of Soil Science and Plant Nutrition. Turkey.
- Sobolewska, M. et al. (2020). Effect of Habitat and Foliar Fertilization with K, Zn and Mn on Winter Wheat Grain and Baking Qualities. Agronomy, 10(2), 276. Poland.
- Zulfiqar, U. et al. (2021). Manganese Supply Improves Bread Wheat Productivity, Economic Returns and Grain Biofortification under Conventional and No Tillage Systems. Agriculture, 11(2), 142.
- Yang, N. et al. (2025). Exogenous Manganese Sulfate Application on Wheat Grain Yield and Carotenoids. Agronomy, 15(9), 2190.
- Jaidka, M. et al. (2026). Agricultural Science Digest, D-6511. Punjab, India.
- Bansal, R. L., Nayyar, V. K. (1998). Indian Journal of Agricultural Sciences, 68(2).
- Shahrajabian, M. H. et al. (2020). Effect of manganese sulphate on wheat yield, Iran (cited in Jaidka et al., 2026).
- Dhaliwal, S. S. et al. (2023). Minerals and chelated-based manganese fertilization influences the productivity, uptake, and mobilization of manganese in wheat. Frontiers in Plant Science, 14, 1163528.
- Reuter, D. J. (1972); Warooka trials 1963–1969, South Australia (farmtrials.com.au).
- Stewart, Z. P. et al. (2021). Effect of Foliar Micronutrients (B, Mn, Fe, Zn) on Maize Grain Yield, Micronutrient Recovery, Uptake, and Partitioning. Plants, 10(3), 528. USA.
- Zulfiqar, U. et al. (2020). Iron Nutrition Improves Productivity, Profitability, and Biofortification of Bread Wheat under Conventional and Conservation Tillage Systems. Journal of Soil Science and Plant Nutrition. Pakistan.
- Khatun et al. (2024). Effect of zinc and iron fertilization on yield of wheat. Bangladesh.
- Hao, B. et al. (2021). Effects of foliar application of micronutrients on concentration and bioavailability of zinc and iron in wheat landraces and cultivars. Scientific Reports, 11. China.
- Singh, K. K. et al. (2026). Iron Fertilization Strategies for Improving Yield and Economic Returns of Aerobic Direct-Seeded Rice. International Journal of Advanced Biochemistry Research, 10(3). India.
- Ali, S., Shah, S., Arif, M. (2021). Agronomic Biofortification with Zinc and Iron for the Improvement of Wheat Phenology and Yield. Sarhad Journal of Agriculture. Pakistan.
- Niyigaba, E. et al. (2019). Winter Wheat Grain Quality, Zinc and Iron Concentration Affected by a Combined Foliar Spray of Zinc and Iron Fertilizers. Agronomy, 9(5), 250. China.
- Liszewski, M., Błażewicz, J. (2018). Polish Journal of Agronomy, 35, 83–88. Poland, spring barley.
- Rahman, N., Schoenau, J. (2022). Bioavailability, Speciation, and Crop Responses to Copper, Zinc, and Boron Fertilization in South-Central Saskatchewan Soil. Agronomy, 12(8), 1837. Canada.
- WARC, NARF, CLC (2022). Evaluating the 4R Principles for Copper Application on Wheat Yield and Seed Quality. ADOPT ataskaita, Saskatchewan, Canada.
- Franzen, D. W., McMullen, M. V., Mosset, D. S. (2008). Spring Wheat and Durum Yield and Disease Responses to Copper Fertilization of Mineral Soils. Agronomy Journal, 100(2), 371–375. North Dakota, USA.
- Karamanos, R. E. et al. (2004). Canadian Journal of Plant Science, 84, 47–56. Manitoba, Canada.
- Hoess, T., Heard, J. (~2002). On Farm Testing to Determine Optimum Copper Placement and Sources for Wheat. Manitoba Agriculture and Food.
- Alberta Agriculture (1999). Copper Deficiency: Diagnosis and Correction. Agdex 532-3. Canada.
- Irmes, K. et al. (2023). The Effect of Foliar Zinc Application on the Leaf Chlorophyll Concentrations and Grain Yields of the Winter Wheat in the Field Experiments of Two Seasons. Agronomy, 13(6), 1640. Hungary.
- Ram, H., Rashid, A., Zhang, W. et al. (2016). Biofortification of wheat, rice and common bean by applying foliar zinc fertilizer along with pesticides in seven countries. Plant and Soil, 403, 389–401.
- Hui, X. et al. (2025). Zinc agronomic biofortification in wheat and its drivers: a global meta-analysis. Nature Communications. doi.org/10.1038/s41467-025-58397-y
- Huang, T. et al. (2024). Response of Wheat Zinc Nutrition to Zinc Fertilization into Soils with Variable Available Zinc. Scientia Agricultura Sinica, 57(14), 2815–2826. China.
- Tsyganov, A. R., Vildflush, O. I. (2004). Izvestija Nacionalnoj akademii nauk Belarusi, serija agrarnych nauk, 3. Belarus, peas.
- Vasin, A. V. et al. (2021). Zernobobovyje i krupjanyje kultury, 4, 32–38. Russia (Samara), soybean.
- Kabylbekova, G. et al. (2024). Effect of pre-sowing treatment of soybean seeds with inoculant and microelements. OCL, 31, 3. Kazakhstan.
- Marcondes, J. A. P., Caires, E. F. (2005); Gris, E. P. et al. (2005). Molybdenum fertilisation field trials with soybean, Paraná, Brazil (cited in “Soybean Yield Responses to Micronutrient Fertilizers”, IntechOpen).
- Apresyan, O. G., Bulavin, L. A. (trials 2011–2013). Effect of Ecolist Mono Bor on winter and spring oilseed rape. Scientific and Practical Centre for Arable Farming, NAS of Belarus.
- Grodno State Agrarian University (trials 2007–2008). Effect of boric acid on winter oilseed rape yield. Belarus.
- Goncharuk, V. A. (2013). Effect of boron fertilisers on sunflower yield (trials 2010–2012). Grodno State Agrarian University, Belarus.
- Soylu, S. et al. (2005). Responses of Irrigated Durum and Bread Wheat Cultivars to Boron Application in a Low Boron Calcareous Soil. Turkish Journal of Agriculture and Forestry, 29(4), 275–286.
- Rashid, A. et al. (2011). Boron Deficiency in Rainfed Wheat in Pakistan: Incidence, Spatial Variability and Management Strategies. Journal of Plant Nutrition.
- Ahmad, R., Irshad, M. (2011). Effect of boron application time on yield of wheat, rice and cotton crop in Pakistan. Pakistan.
- Žydelis, R. et al. (2025). Modeling study on optimizing water and nitrogen management for barley in marginal soils. Plants, 14(5), 704. Lithuania.
- Mittermayer, M. et al. (2024). Effects of different nitrogen fertilization systems on crop yield and nitrogen use efficiency. Heliyon, 10(7), e28065. Germany.
- Antošovský, J. et al. (2024). The effect of nitrogen-sulphur fertilizer with nitrification inhibitor on winter wheat nutrition. Heliyon, 10(12), e33035. Czech Republic.
- Klikocka, H., Cybulska, M. (2020). The effect of nitrogen and sulfur fertilization on the grain yield and quality characteristics of spring wheat. Agronomy Science, 75(3), 65–74. Poland.
- Seidel, S. J. et al. (2021). The long-term Dikopshof trial (1906–2018): wheat yield without phosphorus. Germany.
- Stoltz, E., Wallenhammar, A.-C. (2014). Manganese application increases winter hardiness in barley. Field Crops Research, 164, 148–153. Sweden.
- Jhanji, S. et al. (2013). Screening diverse wheat genotypes for manganese efficiency. Field Crops Research, 154, 127–132.
- Stępień, A., Wojtkowiak, K. (2019). Nitrogen and manganese fertiliser effects on winter wheat. Journal of Elementology, 24(2), 661–675. Poland.
- Jarecki, W. (2026). Response of winter wheat to foliar fertilization with microelements. Journal of Elementology, 31(2), 329–341. Poland.
- Godsey, C. B. et al. (2003). Correcting Iron Deficiency in Corn with Seed Row–Applied Iron Sulfate. Agronomy Journal, 95, 160–166. USA.
- Karamanos, R. E., Goh, T. B., Harapiak, J. T. (2003). Determining wheat responses to copper in prairie soils. Canadian Journal of Soil Science, 83(2), 213–221. Canada, 115 trials.
- Korzeniowska, J. (2004). Potrzeby nawożenia pszenicy jarej cynkiem. Cz. II – 74 field trials. Poland.
- Bağcı, S. A. et al. (2007). Effects of Zinc Deficiency and Drought on Grain Yield of Field-grown Wheat Cultivars in Central Anatolia. Journal of Agronomy and Crop Science.
- Güneş, A. et al. (2003). Effects of Boron Fertilization on the Yield and Some Yield Components of Bread and Durum Wheat. Turkish Journal of Agriculture and Forestry.
- Wróbel, S. (2008). Effects of foliar fertilization with boron depending on soil moisture and reaction. Agronomy Science. Poland.
- Bhatti, S. M. et al. (2024). Enhancing iron concentration in bread wheat through Fe-EDTA fortification. Eurasian Journal of Soil Science, 13(1). Pakistan. doi.org/10.18393/ejss.1394446
- Tobiasz-Salach, R., Jańczak-Pieniążek, M., Bobrecka-Jamro, D. (2018). Assessing the impact of foliar fertilization with manganese and copper on spring barley. Polish Journal of Agronomy, 35, 59–64.
- Stadnik, B., Tobiasz-Salach, R., Migut, D. (2024). Influence of Foliar Application of Microelements on Yield and Yield Components of Spring Malting Barley. Agriculture, 14(3), 505.
- Korzeniowska, J., Stanisławska-Glubiak, E. (2011). The effect of foliar application of copper on content of this element in winter wheat grain. Polish Journal of Agronomy, 4, 3–6.
- Ram, H. et al. (2024). Impact of foliar application of iron and zinc fertilizers on grain iron, zinc, and protein contents in bread wheat. Frontiers in Nutrition, 11, 1378937.
- Sordi, A. et al. (2021). Agronomic biofortification of rice and wheat with zinc: A metanalytical study. Research, Society and Development.
- Brennan, R. F., Bolland, M. D. A. (2007). Molybdenum for wheat on acidic soils of Western Australia.
- Oliveira, S. L. et al. (2022). Molybdenum Foliar Fertilization Improves Photosynthetic Metabolism and Grain Yields of Field-Grown Soybean and Maize. Frontiers in Plant Science, 13. doi.org/10.3389/fpls.2022.887682
- Saquee, F. S. et al. (2023). A review of the role of molybdenum in plant nutrition.
- Guanzon, I. M., Tuazon, E. D. (2026). Molybdenum fertilization enhances nodulation and seed yield of soybean under field conditions. Discover Plants, 3, 102.
- Graham, R. D. (1975). Male sterility in wheat plants deficient in copper. Nature, 254, 514–515.
- Korzeniowska, J., Stanisławska-Glubiak, E. (2009). Response of Polish winter wheat varieties to copper fertilisation.
- Brennan, R. F., Bolland, M. D. A. (2007). Molybdenum deficiency in wheat on acidic sandy soils of Australia.
- Huang, L., Pant, J., Dell, B., Bell, R. W. (2000). Effects of boron deficiency on anther development and floret fertility in wheat. Annals of Botany, 85(4), 493–500. doi:10.1006/anbo.1999.1095
- Rashid, A. et al. (2011). Boron deficiency in rainfed wheat in Pakistan: incidence, spatial variability and management strategies. Journal of Plant Nutrition, 34(4), 600–613. doi:10.1080/01904167.2011.538286
- Rerkasem, B., Saunders, D. A., Dell, B. (1989). Grain set failure and boron deficiency in wheat in Thailand. Journal of Agriculture, 5(1).
- Subedi, K. D. et al. (1998). Cold temperatures and boron deficiency caused grain set failure in spring wheat. Field Crops Research, 57(3), 277–288. doi:10.1016/S0378-4290(97)00148-2
- Soylu, S. et al. (2005). Responses of irrigated durum and bread wheat cultivars to boron application in a low boron calcareous soil. Turkish Journal of Agriculture and Forestry, 29(4), 275–286.
- Lancashire, P. D. et al. (1991). A uniform decimal code for growth stages of crops and weeds. Annals of Applied Biology, 119(3), 561–601. doi:10.1111/j.1744-7348.1991.tb04895.x
- Five-year foliar fertilisation trial with spring wheat in Lithuania. Žemdirbystė-Agriculture.
- Yao, Y. et al. (2025). Foliar nitrogen application enhances nitrogen assimilation and modulates gene expression in spring wheat leaves. Agronomy, 15(7), 1688. doi:10.3390/agronomy15071688
- Gong, Y.-H. et al. (2026). Foliar ¹⁵N-urea absorption and translocation in wheat with contrasting senescence patterns at late growth stage. Scientific Reports, 16, 7174. doi:10.1038/s41598-026-39067-5
- Rawluk, C. D. L., Racz, G. J., Grant, C. A. (2000). Uptake of foliar or soil application of ¹⁵N-labelled urea solution and its effect on wheat grain yield and protein. Canadian Journal of Plant Science, 80(2), 331–334. doi:10.4141/P99-098
- Fernández, V., Gil-Pelegrín, E., Eichert, T. (2021). Foliar water and solute absorption: an update. The Plant Journal, 105(4), 870–883. doi:10.1111/tpj.15090
- Malik, R. et al. (2024). Wheat response to foliar-applied phosphorus is determined by soil phosphorus buffering. Agronomy, 14(8), 1630. doi:10.3390/agronomy14081630
- Ishfaq, M. et al. (2023). Foliar-applied potassium triggers soil potassium uptake by improving growth and photosynthetic activity of wheat and maize. Journal of Plant Nutrition, 46(11), 2691–2706. doi:10.1080/01904167.2022.2160748
- Barlas, N. T. et al. (2023). Evaluating leaf wettability and salt hygroscopicity as drivers for foliar absorption. Plants, 12(12), 2357. doi:10.3390/plants12122357
- Zang, F. et al. (2024). Effect of sulfur and potassium foliar applications on wheat grain protein quality. Field Crops Research, 319, 109639.
- Singh, C. et al. (2024). Impact of foliar application of iron and zinc fertilizers on grain iron, zinc, and protein contents in bread wheat. Frontiers in Nutrition, 11, 1378937. doi:10.3389/fnut.2024.1378937
- Zulfiqar et al. (2023). A wheat study on foliar manganese sources.
- Fouad, A. et al. (2020). Efficacy of copper foliar spray in preventing copper deficiency of rainfed wheat grown in a calcareous soil. Journal of Plant Nutrition, 43(11), 1617–1626. doi:10.1080/01904167.2020.1739294
- Doolette, C. L. et al. (2018). Foliar application of zinc sulphate and zinc EDTA to wheat leaves: differences in mobility, distribution, and speciation. Journal of Experimental Botany, 69(18), 4469–4481. doi:10.1093/jxb/ery236
- Stangoulis, J. C. R. et al. (2001). Boron supply into wheat ears whilst still enclosed within leaf sheaths.
- Wu, W. et al. (2025). Enhancing wheat yield and quality through late-season foliar nitrogen application: a global meta-analysis. Agronomy, 15(5), 1058. doi:10.3390/agronomy15051058
- Zhu, X. H. et al. (2017). Factors contributing to the benefits of foliar nitrogen application for wheat in a sub-tropical winter environment. Journal of Crop Improvement. Link
- Peirce, C. A. E. et al. (2019). The timing of application and inclusion of a surfactant are important for absorption and translocation of foliar phosphoric acid by wheat leaves. Frontiers in Plant Science, 10, 1532. doi:10.3389/fpls.2019.01532
- McBeath, T. M. et al. (2020). Assessment of foliar-applied phosphorus fertiliser formulations to enhance phosphorus nutrition and grain production in wheat. Crop & Pasture Science, 71(9), 795–806. doi:10.1071/CP20241
- Gu, X. et al. (2021). Effects of the foliar application of potassium fertilizer on the grain protein and dough quality of wheat. Agronomy, 11(9), 1749. doi:10.3390/agronomy11091749
- Zoz, T. et al. (2016). Foliar application of calcium and boron improves the spike fertility and yield of wheat. Bioscience Journal, 32(4), 873–880. doi:10.14393/BJ-v32n4a2016-29714
- Ceylan, Y. et al. (2016). Magnesium applications to growth medium and foliage affect the starch distribution, increase the grain size and improve the seed germination in wheat. Plant and Soil, 406, 145–156. doi:10.1007/s11104-016-2871-8
- Järvan, M. Lehekaudselt antud väävli mõju talinisu saagikusele, saagi kvaliteedile ja küpsetusomadustele. Agraarteadus. Link (PDF)
- Lester, D. (2010). Plant tissue testing – an under-utilised tool for diagnosing hidden hunger in crops. GRDC Update Papers. Link
- Kalloniatis, M., Luu, C. Color Perception. Webvision: The Organization of the Retina and Visual System. Link